Viimane nädal ajateenistuses

Selleni, mille nimel ma 8 kuud elanud olen, on nüüd vaid 4 päeva. Kevadtorm on läbi, varustus ja ime läbi ka relv on ära antud. Tagalamutid kraaksusid ja kaagutasid küll, kui jopel kapuutsi küljes ei olnud või kummikutes ikka vildid sees olid, aga läbi saime. Minu tipphetk oli see kui andsin kateloki ilma priimust sisse panemata ära. Järgnes aktsioon leia 300 samasuguse seast see õige. Õnneks oleme oma katelokiga koos nii mõnedki romantilised väliõhtusöögid veetnud ja leidsin ta tunde järgi kiiresti.

Nüüd istun kompanii korrapidajana toimkonnas uneta öö. Kapralid lükati viimasel nädalal veel oma pädevuse tõestamiseks tanki. Üliigav on. Hetkel olen maha löönud 71 sääske, lugesin just langenud kokku. Tehke sellest põnevuse kohta omad järeldused...

Kevadtorm täies hoos!

Nüüdseks on 14 jalaväepataljoni vallatu pioneerirühm juba 2 ja pool nädalat metsas olnud. Alustasime rahulikult, esimese nädala vedelesime asp. Usai väljendit kasutades nagu "jaanipäeva joodikud." Laagripaigaks oli mõnus metsalagendik oja kaldal, päike säras ja pioneerid pruunistusid. Edaspidi on meie põhitööks olnud tankitõrjepunalindi paigaldamine. Kuna MaSu on rahva nälga jätnud, lähevad õppemiinid kaubaks nagu soojad saiad. Seega demineeriks iga endast lugupidav külajota meie miinid ning viiks Kuusakoskisse ära. Seega paigaldame me vastase tankide peatamiseks surmavat punast linti, mis seotuna vaiade vahele, purustab ka paksema soomustehnika.

Päris tulekontakti on siiani vaid korra olnud. Õnnestus paar salve tühjaks lasta ja üks Aslaavia Liiduvabariigi võitleja vangi võtta. Muul ajal on aga kaks tegevusvarianti: a) päev otsa täringutega jatzyt veeretada b) päev otsa kusagil kartulivaos või puugivõsas ringkaitses kükitada.

Õnneks lõpp juba paistab ja küll ma siis pajatan huvilistele igasugu seiklustest millest ma tühjeneva aku tõttu siin praegu ei räägi. Varsti näeme.

Tervitustega lahingväljalt, kpr Hirvesaar

Kevadtorm algas

Olemegi jõudnud lõpubossini. Eile varahommikul sõitsime kevadtormile.

Teenistuse lahedaim metsalaager

Jõudsime jälle kasarmusse, selleks nädalaks on mets läbi, esmaspäeval jälle tagasi. Sellest kui lebo mõni päev oli, ma juba kirjutasin, seega nüüd veidi ka actionist.

Viimasel õhtul toimus lõpuks kokkupuude vaenlasega. Ehkki olime end korralikult "valge maja" varemetes kindlustanud, sundis kolmekordses ülekaalus vaenlane meid taganema. Tegelikult oleks meil ilmeselt paremini läinud aga paukpadrunid tagasid vastase surematuse. Ma ise lasin ühe kuulipildujapaari pihta juba 3 salvetäit ära, kutid täristasid ikka edasi. Niisiis pidime kiiresti eemalduma.

Öösel kl 3 aga tuli tasumise tund. Meie jagu läks algse plaani järgi vastase positsioone luurama. Hiilisime kottpimedas metsas nende laagrist ca 100m kaugusele ja avasime tule. Keegi vastu ei lasknud. Läksine poole lähemale aga tulemus oli ikka sama. Mõtlesime juba, et äkki oleme vales kohas, aga läksine siiski edasi. Ja järsku koperdasime kahe telkmantli all magava tegelase otsa. Kiis mõtles, et näppaks neilt unekottidelt relvad ära. Esimene tukk oli peaaegu käes kui mees järsku Kiisi jalust maha rabas ja rabelema hakkas. Arvasime juba et meie äramaadeldud mõistusega maadleja Kondakov tegutseb jälle. Aga sedapuhku mitte, hoopis Eesti poksimeistri Fjodorovi peale olime sattunud. Õnneks suutsime olukorra maha rahustada, isegi teisest magamiskotist pea välja pistnud veebel jäi uskuma et me oleme nende oma laagripatrull -11 meest :D Aga uskuma ta jäi, reetis isegi, et oleme juhtimispunktis. Läksime edasi.

Järgmine sihtmärk oli sidevolvo. Hiilisime ligi ja lülitasime geneka välja. Volvo aparatuur hakkas rikkesignaali andma ja meie lippasime näod naerul metsa tagasi. Hammas oli juba verel ja kuna vastane oli end nii kehvasti kindlustanud, pidime krutskitega jätkama.

Nüüd hiilisime teiselt poolt otse laagri keskele, jällegi ilma vastupanuta. Otsustasime paar relva ikka ära võtta. Kuna pimedas nagunii ei näe kelle oma on, võeti suvalt. Siis veel kaks lõhkepaketti magajate une segamiseks ning jooksuga minema.

Oh seda üllatust kui hommikul selgus, et üks relv kuulus kõige mu....male leitnandile. Teine tema rühma vanemale :D Väga magus saak. Veel magusamaks läks kui pärast ltn Uibo kõnet, et ta tahab oma relva samas konditsioonis tagasi, sellest ülejäänud moon läbi täristati nii et tahma lendas. Jõudu puhastamiseks!

Olen jälle 13. Täna tegime ilma hoota kaugushüpet, ronisime kuuse otsa ja voolisime puust kurikaid. Tegelikult oli meil päevaks ülesanne ka -15 miini maha panna. Selleks kulus u 30 minutit koos passi koostamisega. Asukoht oli meil jõe ääres, loogiline, et kohe tegin haaknõelast õngekonksu ja lükkasin ussi otsa. Pello oli veel osavam, ta leidis võsast lantide komplekti. Halb oli ainult see, et kala küll konksu otsa ei hakanud. Samas kaks 1. jao kutti püüdsime maase kaevatud ja pealt heinaga kaetud lõksu küll. Asi seegi. Hiljem kukkusime kokku 6 korda ise ka sinna sisse. Vanasõnu tuleb uskuda! Siis lasin korraks aasa peal silma looja. Kui ärkasin, proovis Teder kahte konna paaritada. Algul ei võtnud nood vedu aga pärast paari minutit omapead ronis üks teisele selga ja hakkas niimoodi rammima, et silmad olid punnis. Pärast sellist loodusime nägemist tuli end lõõgastada. Tegin Dynamint'i purgist, taskulambist, nätsust ja pilliroost ägeda vesipiibu. Et õiget piibukraami ei olnud, tõmbasime alustuseks pruuni KENT'i sigaretitubakat samblaga. Hiljem ka heina ja männiokkaid. Praegu otsivad poisid sookaili, see taim pidavat eriti hästi laksama;) Aga 13 aastased marakratid lähevad vara magama nii et head ööd!

Juhaidiii, ma sain käed lõpuks rusikasse panna. Eile olid veel nii valusad mootorsae hoidmisest, et sõrmed ei paindunud. 4 päeva saagimist võttis ikka päris läbi. Ühesõnaga meil oli ehituslaager metsas, kus rajasime kaevikuliine, punkreid ja muud taolist mida 2. maailmasõjas kasutati ja mis meid mõnede arust ka võimalikus sõjas oletatava vastasega peaks võiduni viima. Lennukid ja raketid lihtsalt komistavad sinna sisse ja nii me selle sõja võidamegi. Ega usutavamat põhjendust kaevikute kaevamiseks ei ole võtta ka enam.

Õnneks läks tööhoos aeg kiiresti, päris mõnus mõelda, et ainult 50 päeva veel. Alles oli ju 100. Aga enam pole eriti lootust välja saada enne lõppu nii et peab veel kõik vajaliku kaasa võtma ja maksa alkoholi täis tuupima. Baidevei, kui keegi äriideed vajab siis tehke sõdurikodu-lafka, mis kevadtormi ajal sõjatandril ringi kruiisiks ja poistele sokolaadi ning energiajooki müüks. Klientidest puudust ei tuleks, see on kindel!

Vrnnnnnnnnnnnniuuuuuuuuuuuu

Kõrvus viliseb nii hullult, et ei saa üldse vaikses toas olla. Nii et täna ei tule pikemast jutust midagi välja...

Püha-vormel-1-päev

Kuna pühapäev on lebousside pillerkaar, siis ei toimu siin midagi. Mingi vorstimaania möllab, hommikul oli kartulisalat grillvorstiga, lõunaks kartul grillvorstiga. Õhtul on menüüs pedaalid. Jep, nii kutsutakse vuffelkanakoibi, mis on tehtud mingist kanasaepurust ja seejärel koivakujulises vormis kotletiks küpsetatud. Makarontsik pressib ka ilmselt taldrikule. Söök söögiks, F1 on igatahes päeva nael. Igati põnev hooaja algus ei luba ülekannet vaatamata jätta. Ja sellist vihma ning sõitu pole ammu näinud. Kui nüüd ainult autod uuesti liikuma saaks.

Kätes roolilõtk maanteel ma lendan

Hehee, kes ütles, et sõjaväeauto rooli saamiseks peab 11 kuud teenima. Täna oli meil siin vaja kõik rühma veokad järgmiseks nädalaks vajaliku mandiga ära koormata. Ainus sisse jäänud autojuht pidi niisiis kõik masinad kompanii juurde tooma ja pärast ära viima. Et aga maa oli piisavalt pikk, et mitte kogu aeg jala vantsida, sai minust tema autojuht. Võtsin ainsa kohal oleva laigulise aparaadi, mida B-kat juhtida lubab -Volvo. Ok tegelt mul Kaitseväe lube pole nii, et päris puhas poiss ma ei ole, ja volitust... Aga ega see ei takistanud, peasi et töö tehtud saaks. Volvo ise on ju äge pill, 3liitrine 6silindriga 4x4 väikebuss. Mis siis et ainult 4 silindrit töötab ja piduritel on 2 asendit: lahti või blokkis :P Mõnus nostalgia, mu kadunud kuldooker siks tuli kohe meelde.

Laupäev sees

Laupäev on üks küürimise päev. Hommikuvõimlemise asemel alustatakse tekkide-patjade kloppimisega. Edasi peale hommikusööki peaks tulema kasarmu suurpuhastus. Täna panime eriliselt rõhku sõnale "peaks" ja suurpuhastuseks eriti aega ei jäänud. Meid jäi rühmast ainult 8 meest sisse ka nii, et suurem mopiralli tehti reedel ära. Ringkonna korrapidaja käis küll korra vaatamas aga jäi olukorraga rahule. Naeris ainult, et me pioneerid oleme ikka natuke napakad et 8 suurt rulli okastraati kasarmukoridoris hoiame. Aga me ei oska sellega muud teha ka, torgib ju raibe, kui näppima hakata.

Sain ka siis käe valgeks

Et ikka blogimises sain käe valgeks. Jumal teab mida te seal väljas meie üksikust sõdurielust arvate... Aga jah, eks ole ju see ka täiesti omaette maailm, millest veidi kirjutada. Kuna üldjuhul kehtib ajateenistuses reegel, et mida vähem sa mõtled, seda paremini hakkama saad, siis taipasin alles 55 päeva enne reservi blogi teha. Isegi hästi, arvestades et üldjuhul on siin rakendatud vaid lihasmälu ja seljaaju. Hetkel hakkab mõte juba lollina tunduma kuna ma kirjutan seda kõike ju mobiiliga. Nii et toksimist jagub. Õnneks aega ka.